Monday 7 March 2011

Napp pääsemine autoavariist !

Täna olid plaani kirjutatud pikad lõigud(Tiidrekul samuti), otsustasime minna Eldoreti staadionile. Eldoret asub 33km kaugusel meie kodukohast. Seal asuv ovaalring on parem kahe teguri pärast, see ring on täpsete mõõtmetega(Itenis asuv on 406m) ja on pisut madalam(200m). Teatavasti mida madalamal oled, seda lihtsam treenida on.. Kahepeale Tiidrekuga suutsime veel pehmeks rääkida Liina, kes lõpuks ka meiega ühines. Mida rohkem seda uhkem. Sõime hommikul kõhud täis(kaks pannkooki ja banaan). Pakkisime asjad ja hakkasime  küla keskuse poole liikuma, kus asub matatu peatus(kohalikus mõistes bussijaam). Matatu=mikrobuss. Istusime bussi, maksime raha, 100 kohalikku(u. 1euro) ja sõit võis alata. Alguses oli kõik tore, kuni kolmanda kilomeetrini, kus toimus midagi väga arusaamatut.. Vasakul teepeenral seisis kaks matatut, üksteise järel. Meie juht vaatas et mis seal ikka, sõidan mööda(siin vasakpoole liikus, kuna Keenia on vana Briti koloonia), kui ühtäkki tagumine, ehk siis üks seisev matatu meile ette keeras.. Meie juht reageeris kiire pidurdusega. Pidurid olid kehvad ja ebaühtlased, mis tegi olukorra väga pingeliseks, kuna meie buss hakkas külg ees liikuma, võibolla olime isegi hetkeks kahel rattal. Peale kõige selle olime me väga lähedal kokkupõrkele nende mõlema matatuga. Meie õnneks jõudis ettekeeranud väikebuss sõita kiiresti paremale teepeenrale. Kokkuvõtteks liikusime kahe bussi vahelt peaaegu külg ees läbi. Läks õnnelikult, ning jäime korraks seisma, tulime kõik bussist välja. Õhus oli vänge pidurihais + väga suur pinge. Süüdlane, ehk siis ette keeranud buss lahkus sündmuskohalt. Oleks ta sinna jäänud, siis ta oleks kindlasti kõva sõimu saanud. Meie sõit jätkus, bussijuht sõitis endiselt julgelt, kuigi oli just väga halva elamuse saanud. Mina isiklikult ei teinud sellest alguses suurt numbrit, aga hiljem mõtlesin mis kõik oleks võinud juhtuda. Liina värises aga topelt. Matatu juhtidele on sobilik sõnapaar BRAIN - USE IT! Kusjuures kolme nädala eest oli sellel samal teel suur õnnetus, kus põrkasid kokku veok ja matatu. Hukkus 14 inimest, kõik kes olid väikebussis. 
Negatiivselt positiivsele minnes. Treening oli väga kvaliteetne, tunne oli minu laagrite ajaloojooksul parim. Õhtune trenn oli samuti hea, jooksime(Tiidrek, Kolja ja mina) sündmuskohale ja vaatasime pidurdusjäljed üle. Jäljed olid vähemalt 30m. Kolja soovis meile mõlemale palju õnne sünnipäevaks. Treening jätkus. Peagi sai päev läbi.
Jälle üks elamus juures, olgu ta kas halb või hea! 
Pildil matatu, mitte küll see, millega meie täna aktsioonis olime(aga sellised need välja näevad) ja pidurdusjäljed. Pildilt ei tundu pidurdusjäljed väga hullud, kuna hommikul oli tee pisut märg.





No comments:

Post a Comment