eile

Eile (14.03), käisime taas Eldoreti staadionil treeningul(Liina, Laura, Tiidrek ja Allar). Õnneks ei juhtunud midagi nii hullu nagu täpselt nädal tagasi. Hommikul sõime. Passisime pisut.  Kusjuures, hommikulauas olime kokku leppinud, et hakkame 8.30 minema, aga nagu paljudki teavad olen ma aeglane. Hoopis 8.45 saime liikuma, pakkisin viimasel hetkel asju, ning unustasin mõned olulised detailid koju(trenni tegemist need õnneks ei seganud). Kulgesime rahulikult bussiparki, lugesime juhile sõnad peale ja sõit võis alata. Olime kohal. Trenn oli kvaliteetne ja väsitav. Venitusi tehes, jalutas meiega juttu rääkima kohalik uisu ja suusastaar. Ehk siis Keenia talisportlane. Teadis rääkida nii mõndagi Kesk- Euroopa maadest, kuna väidetavalt ta treenib seal. Siinset talisporti esindavad kolm mitte küll tasemel, aga vähemalt tegevat sportlast. Oli huvitav kuulda. Staadionilt lahkudes saatsime tüdrukud härrasmehelikult bussile, ise käisime kiire tiiru poes, kuna oli miskit vaja. Üks, kaks, asjad olemas. Käes oli meie kojusõidu kord. Saime mitte just kõige rääbakama matatu. Bussijuhti ei noominud. See karistas meid juba linnast välja saades, kui juht proovis sõiduki tippkiirust. Kauaks tal seda rõõmu ei olnud, kuna bussi mootor hakkas tõrkuma ning lõpuks jäi sootuks seisma. Edasine teekond sujus vahelduva eduga, kord sõites, teine hetk jälle seistes. 5 km enne sihtpunkti otsustaas rallimees oma sõidukit remontima hakata, mis tõi edu, kuna peagi sai buss jälle täiskiirusel liikuda. Üldiselt elu on tore siin Keenias..

Pildid on teinud Tiidrek Nurme.
Seisan üksinda, teised jooksevad(pühapäeval metsas).

Tiidrekul on kõva habe.

Tegi terveks.