Monday 20 August 2012

Eestikatel läks hästi

Palju õnne Eestile taasiseseisvumise aastapäevaks. On väga ilus vihmane ilm. Mõtlesin, et kirjutan üle väga pika aja midagi toredat.
Hmm, nädalavahetusel käisin Pealinnas Eesti meistrivõistlustel võistlemas. Tuleb tunnistada, et läks hästi. Jooksin seekord siis pikemaid distantse, kui tavaliselt. Laupäeval 3000m takistusjooksu ja eile 5000m. Oli väga tore joosta.
Laupäevases takistusjooksus sain ühe kogemusevõrra rikkamaks, et noh, kui nüüd otse välja öelda, siis jah, panin käna. Kõik käis üsna kiiresti, prantsatasin (õnneks) murule kõhuli. Asi sai alguse sellest, et Priit (Aus) koperdas enne takistust ja jooksis sinna kogu mõnuga otsa. Takistus kukkus mürinal ümber, Priit jäi sinna üsna õnnetult veel alla, aga jooksis visalt lõpuni ja teenis pronksi. Ise sain ka väikse paugu takistuselt säärde, õnneks midagi hullu ei ole. Jooks iseenesest kiire ei olnud, selline üsna nauditav, lõpus viimasel ringil tegin otsustava spurdi ja võitsin kulla Sergei ja Priidu ees. Olin väga õnnelik, kuigi kartsin pisut Sergeile iseloomulikku head nö. last kick'i. Tabasin viimast veetakistust väga hästi ja tuligi see kõige kirkam metall ära.. Aeg oli kehvake, 9.17,77. Eestikate värk, joostakse medali mitte ajapeale.

Sky is the limit
mijauu

Eilne 5000m oli üsna korralik kannatamine, kuna kutid (Taivo Püi ja Viljar Vallimäe) nalja ei mõistnud ja panid kohe korraliku tempo peale. Enne jooksu lootsin pigem rahulikumat jooksu, kuna jalad olid veel eelmisest päevast pisut valusad. Aga ei. Ei saa nii lihtsalt midagi, esimene kilomeeter jooksime 2.47, peas käisid pidevalt küsimused, et kui kaua ma sellise tempoga joosta suudan. Nii ma siis kannatasin Taivo ja Viljari järel. Lahe oli ka see, et rahvas elas kaasa, pidevalt oli kuulda innustavaid hõikeid sõprade ja tuttavate poolt. Hiljem selgus, et mõni oli oma hääle ära karjunud.. Äge.
Viimasel ringil olles mõistsin, et on aeg varjust välja astuda, ning liigutasin oma jalgu nii kiiresti kui võimalik. Viimane 200m oli väidetavalt 29 sekundit, arvestades seda, et 4800m oli seljataga siis päris hästi. Võitsin jooksu ära ja olin rõõmus. Sain telesse ka, vanaema ja vanaisa nägid mind jooksmas ja intervjud andmas, ütlesid, et oli äge näha. Enn Sellik ka kiitis, see oli tore.  Ajaks sain 14.17,26 mis pidi hea aeg olema, kuna jooksin 5k esimest korda, siis ei oska eriti kaasa rääkida. Panen mõned pildid ka, mis ma leidnud olen.
veider nägu, aga selline ma olen, vist (5k lõpp)


Jooksmiseni, olge mõnusad!