Kuna jooksust ei ole väga midagi kirjutada, siis mõtlesin et räägiks inimestele, mis ma seal rannas koguaeg teen. Töötan, juba kuu aega Tartus anne kanalis, vetelpäästjana. Töö on aus ja vastutusrikas. Palka ei saa palju, aga elab ära. MA EI OLE PIDANUD KEDAGI VEEL PÄÄSTMA, õnneks.(see on alati põhiküsimus, kui saadakse teada millega ma oma suve sisustan). Põhiprobleemideks on siiski suurele varbale või talla alla plaastri paigutamine ja viina/õllepudelitega tegelaste ära saatmine/korrale kutsumine. Käime tööl iga ilmaga, isegi siis kui sajab palju vihma ja puhub külm ja kole tuul. Tööpäev on 10h pikk(11-21.00), mille sees on võimalik teha trenni, üldiselt õhtupoole, või kui on halb ilm siis ka päeval. Halva ilmaga käime tööl, hea ilmaga teeme seal lisaks käimisele tööd ka. Seltskond on tore, praegu töötame neljakesi. Süsteem on selline, et üks on tornis(vaatab binokkliga vette ja randa), üks passib rattaga rannas, ülejäänud kaks on majas, arstivad kui vaja, söövad ja puhkavad. Üks vahetus on tund aega.
Kuna anne kanal asub annelinna kõrval/lähedal, siis on palju tegemist vene kodanikega, üldjuhul purjus osside ja tatoveeritud "kappidega." Mõned olukorrad olen lahendanud ka venekeeles, tunne on hea, kui olen hakkama saanud, sest ei tunne ennast venekeeles mitte üldse kindlalt.
Üldiselt on rannas tore passida. Teeme nalju ka, näiteks lasime raadiosaatjatest muusikat üksteisele, kuni eilseni, kui eedeni turvad meie ülemusele ära "kitusid" ja me pahandada saime. Paadiga on ka tore kimada. Keha pole hele, päikest ikka saab mõnikord. Ilusad tüdrukud käivad ka vahest rannas(oujeeea), ainult neid binokkliga ei vaata, vaid hoian ka ülejäänud rannal silma peal, niiet tulge ujuma, rand on ohutu.
Olge kuumad!
